Kõigi Euroopa riikide, sealhulgas Eesti, tunnusmärk on äärmiselt külm ja pime talv. Kui juhtub, et satute Eestisse soojematest riikidest suvel, siis on lihtne lasta end petta, et temperatuur jääb iga kord sama kõrgeks. Vaata, kui Eesti kohal saabub talv, tundub, et kõik läheb puhkeperioodile. Puud ümberringi heidavad oma lehed maha, putukad jäävad vaikseks ja inimesed tahavad harva suud avada, et nad ei kaotaks seda vähest sisemist soojust. Kui teil peaks olema õnne leida Eestis tutvuspartner, siis võib-olla see teeb teid rõõmsaks. Kuid isegi sellest üksi ei piisa.
Kui hakkate nägema, et kauplustes müüakse halloween-varustust, siis teate, et varsti läheb külmemaks ja pimedamaks. Stressi vältimiseks, mis võib areneda depressiooniks, on hea, kui teie korteris on korralik valgustus ja küttesüsteem.
Suurema osa aastast on Eestis madalad temperatuurid nii päeval kui ka öösel. Seega on majad varustatud kütteseadmetega, et hoida siseruumid soojana ja mugavana. Ka õues on korralik valgustus, et inimesed ei tunneks, et nad on visatud mingisse põhjatusse vanglasse.
Väike eelteade Eesti kohta
Euroopa kirdeosas, kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsemas, asub kaunis Eesti. Piirkonnas on umbes 1500 saart ja saarekest. Väga pikka aega oli Eesti olnud välisriikide võimu all. See jäi Nõukogude Vabariigiks kuni 1991. aastani, mil ta koos teiste Balti riikidega sai iseseisvaks.
Sellest ajast alates on Eesti astunud suure sammu oma valitsuse ümberkujundamisel ja majanduse ümberorienteerimisel. Eesti on tuntud oma maavarade, eriti põlevkivi poolest, mis aitab oluliselt kaasa elektrienergia tootmisele. Elektrienergia tootmine on jätkuvalt oluline tegur nii Eesti majanduse kui ka ümbritseva piirkonna jaoks. Suur osa Eesti elektrienergiast tarnitakse Loode-Venemaa ja Läti osadesse.
Eesti toodab oma elektrit põlevkiviga töötavate soojuselektrijaamade abil. Eestis on üle 20 elektrijaama ja enamik neist toodab elektrit koostootmise režiimil. Suuremad elektrijaamad, nagu Narva elektrijaamad, projekteeriti ja ehitati nõukogude ajal. Narva elektrijaamad annavad olulise panuse Eesti elektritootmisse.
Energiatootmine Eestis
Alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal on Eesti võtnud tempot oma majanduse ja valitsuse taastamise suunas. Selle elektri- ja gaasiturg on täielikult liberaliseeritud, mis tugevdab ja loob Balti elektrituru selgroo. Lisaks tugevdas Eesti elektrituru liberaliseerimine integratsiooni Põhjamaade turuga.
Kuigi Eestil puuduvad peamised traditsioonilised nafta- ja maagaasivarud, jääb ta Venemaa nafta transiitmaaks. Venemaa ekspordib Läänemerre umbes 340 000 barrelit naftat päevas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel pärineb suur osa Eesti kogu põhienergiavarustusest peamiselt põlevkivist.
Sellegipoolest toodetakse Eestis ligikaudu 90% elektrienergiast gaasiga ja põlevkiviga. Ülejäänud 10% elektrienergiast toodetakse peamiselt tuulest, biomassist, maagaasist, kivisöest ja hüdroelektrijaamadest. Hoolimata sellest, et taastumatu energia on Eestis suurim energiaallikas, on taastuvenergia ülemaailmselt suure tähelepanu all ja nii ka Eestis.
Sooja kodu, autojuhtimise ja valgustuse jaoks on Eestis vaja energiat. Seda energiat on võimalik saada kas taastuvatest või taastumatutest energiaallikatest. Energia on Eestis rahvamajanduse, teaduse ja tehnoloogia valdkond, mis tagab energia tootmise, muundamise, ülekandmise ja kasutamise.
Koduküte Eestis
Eesti kodude kütmine on suures osas ühendatud kaugküttega, kuid nüüd kasutavad inimesed lisaks eelpaigaldatud lahendustele ka muid eraldiseisvaid kütteseadmeid. Kui teil on kahtlusi, milline üksus vastutab teie eluruumi kütmisega varustamise eest, pöörduge lihtsalt Google’i poole, sisestage oma asukoha andmed Eestis ja saate tulemuse. Kuid ka kütte üksikasjad peaksid olema osa teie üürilepingust.
Kuni 2019. aastani tegutses Eesti fikseeritud primaarenergiateguril põhineva kaugkütte alusel. Seda süsteemi peeti aga ebapraktiliseks, arvestades üleminekuprobleeme kaugküttesektoris. Selles lähenemisviisis ei võetud arvesse muudatusi, mis sektoris siis toimusid. Seega oli mõistlik rakendada diferentseeritud lahendus, mis vastaks kaugküttevõrkudele ja energiatõhususe nõuetele. Siit tuleneb üleminek fikseeritud lahenduselt diferentseeritud lahendusele, mis on täna tõhus.
Kaugküte Eestis
Kõige populaarsem küttesüsteem Eestis on kaugküte. Seda peamiselt sellepärast, et see on tarbija seisukohast parim küttesüsteem. Enamik eestlasi usub, et kaugküttesüsteem tagab väga turvalise varustussüsteemi ja on ka keskkonnasõbralik.
Kaugkütte tähtsus Eestis on suur, sest areng suurendab kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist. Eestlased on mänginud üleminekuprotsessis kriitilist rolli. Nii et ka Eesti valitsus mängib oma osa, tagades oma tarbijate hea teavitamise ja harimise kaugkütte promo taotluse kaudu.
Kaugküte on Eesti energiasektori tulevase süsinikdioksiidivabastuse kriitiline osa. See püüdlus on ilmne erinevate uuringute põhjal peetud laiaulatuslikest aruteludest. Kaugküttesüsteem on tõhus, keskkonnasõbralik ja paistab endiselt silma kui kõige sobivam soojusenergiaga varustamine. Siiski võib see kõige paremini toimida tihedalt asustatud piirkonnas, eriti linnades.
Elektrienergia Eestis
Eesti elektrisektor on ühendatud teiste Balti riikide, Venemaa ja Soomega. Eesti elektrisüsteemi ajalugu ei ole vaja eirata. 2016. aastaks oli Eesti elektritootmine süsinikdioksiidi heitkoguste hulga tõttu kõige mustem ELis. Naftapõhised kütused moodustasid peaaegu 80% kodumaisest elektritootmisest.
Aja jooksul on taastuvenergia tootmise süsteemid Eestis kasvanud. 2016. aastaks oli Eesti saavutanud ELi taastuvenergia eesmärgi. Eesti toodab 11 554 020 MWh elektrienergiat, mis katab umbes 131% eestlaste aastasest tarbimisvajadusest.
2021. aasta detsembri seisuga oli elektri hind 0,2 $/kWh igale majapidamisele ja 0,1 $/kWh ettevõtetele. Kuid sel aastal oli Eestis elektri- ja gaasihinna tõusu tõttu vastav šokk. Tegelikult on elektri hind neljakordistunud. Ka kaugkütte hind ei ole samuti maha jäänud. See on tõusnud kuus korda, arvestades gaasi hinda, kuid mõned võrgud on täielikult gaasipõhised.
Eestil on võime end täielikult ise toota energiat. Kogutoodang moodustab 131% Eesti omatarbimisest, kuid riik kaupleb siiski energiaga välisriikidega. On selge, et import ja eksport toovad Eestile tulu. Kuid riik peaks keskenduma oma tähelepanu täielikule omatoodangule.
